Piret Järvis story about rappers, poets and language experts @ Pealtnägija 26.03.2014 (recorded from re-brodcast 27.03.2014)
http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=11465
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=147511
http://et.wikipedia.org/wiki/Piret_J%C3%A4rvis
http://en.wikipedia.org/wiki/Piret_J%C3%A4rvis
"Pealtnägija" otsustas äsja tähistatud emakeelepäeva puhul lasta omavahel päid pidi kokku räpparid ja klassikalised Eesti luuletajad ning andis kaasaegsed räpitekstid omakorda pureda keeleteadlastele. Selleks, et välja selgitada, kui ühtlane on meie emakeele pulss ja kui rahulik on tema hingamine aastal 2014, mil raamatuid loetakse üha vähem ja keel jõuab massideni pigem läbi popkultuuri. Kes jääb selles heitluses lõpuks peale, kas Suur Papa või Lydia Koidula, Genka või Karl Ristikivi, Tommy Cash või Doris Kareva, Reket või Betty Alver, Põhja-Tallinn või Artur Alliksaar?
Leelo Tungal ja Martin Ehala hindasid Wild Disease'i tekstid kirjakeelseteks ning ei leidnud neis liigset slängi või roppusi. Genka tekstide juures kiitis Tungal leidlikke riime ja head sõnavara. Siiani veidi vähem tuntud Reketi looming käib ekspertide sõnul allegoorilise luule alla ning selles on tunda ka regilaulu sugemeid.
Kõmulise Suure Papa, kes äsja Eesti hip-hopi auhindadel aasta räppariks valiti, lüürika on keeleteadlaste arvates hästi leiutatud ning on tunda, et inimene on lugu luues tegevust nautinud. "See on tõesti selline slängist kubisev tekst nagu räpp peaks olema, ma arvan," ütles Martin Ehala.
Kui hästi kõlas klassikaline luule räpparite esituses ja kas aastakümnete vanused tekstid on kvaliteetsemad ja ilusamad kui tänaste riimimeistrite omalooming – selle üle otsustavad juba vaatajad. Kõik klipid lähevad üles Pealtnägija Facebooki lehele, kus on võimalik klikkide ja kommentaaride abil oma mõtetest teada anda. Kokkuvõte tehakse mai lõpus, "Pealtnägija" selle hooaja viimases saates.
